Euroopa kultuuriruumile tuttavate pallimängude nagu korvpalli ja jalgpalli tekstilised ülevaated on kirjutaja otsustest sõltuvad kirjeldused. „Mängija X sai hea söödu vasakule äärele, möödus kavala pettega vastu rutanud vastasest, tegi seejärel näo justkui plaaniks sööta Y-le, jättis aga palli hoopis Z-le, kes oma võistkonna taas juhtima viis“. Praegusel juhul pole oluline, kas seda kirjeldust lugedes kujutada endale ette korvpalli või jalgpalli (seesama kirjeldus sobib mõlema mängu puhul), küll on aga oluline aru saada, et sellise ülevaate puhul kirjeldatakse kogu mänguplatsi silmas pidades vaid väga pisikesel territooriumil toimunut. Kirjelduse puhul, nagu eelnevalt esitatud, ei saa lugeja korvpalli puhul teada, millal keegi kaitsjatest otsustavasse kattesse kinni jäi ning jalgpalli puhul jääks teadmata, kas edukalt lõppenud rünnak mitte vastase ebaõnnestunud suluseisu tekitamise katsest alguse ei saanud. Kirjeldava meetodi puhul tuleb kirjutajal teha alati valikuid ning teisiti see olla ei saagi, sest mänguolukorra edastamine selle ideaalses terviklikkuses tooks endaga kaasa olukorra, kus lugeja tohutu tekstimassiga lihtsalt üle valatakse. Seepärast on paratamatu, et korvpalli ja jalgpalli puhul jõuab mängukirjeldus lugejani fragmentaarselt ning seepärast ka suvalisena ehk kirjutaja otsustest sõltuvana.
Pesapallis seevastu on mängus toimunut võimalik edasi anda kordades ilmekamalt ja täpsemalt ning väikse pingutuse kaasabil võiks pesapalli kirjeldavast ülevaatest saadavat sündmustäpsust võrrelda absoluutse täpsusega, mida pakub ülevaade malepartiist. Kuna taoline kirjeldusmeetod pesapallis on küllaltki tihe ja võimalusterohke, tutvustan praeguse artikli piires vaid üht osa sellest.
Alustama peaks sellest, et pesapall on kaitsest lähtuv mäng. Esiteks saab sedasi väita põhjusel, et mänguvahend ehk pall, mida pallimängudes üldjuhul valdab ründav meeskond, on pesapalli puhul alati kaitsva võistkonna käes. Teiseks aga seepärast, et kaitsjaid on väljakul rohkem kui ründajaid. Kaitsjaid on väljakul alati üheksa, ründajaid seevastu ei saa mitte kunagi olla rohkem kui neli (kolm mängijat pesades ja üks lööja).
Viskaja (paremal), püüab palli toimetada püüdjani nii, et lööja seda tabada ei suudaks.
Mängus seatud eesmärgid peaks olema lihtsalt arusaadavad. Iga väljakule tulnud ründaja eesmärgiks on vastasvõistkonna viskaja (i.k pitcher) poolt visatud pall kurikaga väljakule tagasi toimetada esiteks sedasi, et see jääks väljaku piiridesse ning kaitsjad seda otse õhust kinni ei suudaks püüda (kõige õnnestunumal juhul lendab pall reeglite kohaselt väljakult välja ning sellist sooritust nimetatakse kodujooksuks (i.k home run)). Kui need tingimused täidetud, üritab lööja (i.k hitter) jõuda esimesse pesasse enne, kui kaitsjad palli sinna toimetada suudavad. Kui ta osutub edukas, jääb ta pessa ootele (see võib olla esimene aga ka teine või kolmas pesa) ning lööma tuleb järgmine lööja. Kui edukaks osutuvad aga kaitsjad, peab ründaja väljakult lahkuma. Viskaja ja lööja ühe duelli piires on ründajal lubatud eksida kahel korral, kolmas eksimus viib ta juba mängust välja. Kaitsjal seevastu on üks eksimisvõimalus rohkem. Seega, kui ühe duelli raames on seis ründajate kasuks 3 - 2, siis põhimõtteliselt on järgnev vise duelli võitjat silmas pidades otsustav (tuleb siiski lisada, et juhul, kui sellisel seisul tabab lööja palli ning see lendab väljakult välja reeglitele mittevastavalt, ei loeta seda erinevalt eelmistele kordadele enam veaks ning löök tuleb kordamisele). Kogu kaitsetöö on lõpule jõudnud siis, kui välja on löödud kolm ründajat, misjärel võistkonnad vahetavad positsioonid – seni kaitses olnud võistkond asub ründesse ja vastupidi. Selliselt mängitakse läbi üheksa vooru (i.k inning) ning viigilise tulemuse korral kuni võitja selgumiseni.
Kuna pall on alati kaitsva meeskonna käes, järeldub sellest, et pesapallis on aktiivseks pooleks kaitsev võistkond. Teisisõnu, just edukas kaitsetegevus on mängu käiku edasiviiv. Kui mõnel juhul mängu lõpp välja arvata (ründajate poolt kodujooksuga lõppenud mäng), siis muul ajal vahetavad võistkonnad kaitse- ja ründepositsioone alles siis, kui edu on saatnud kaitsvat meeskonda.
Tulles nüüd mängujärgsete kirjeldavate ülevaadete juurde ning jättes kõrvale erandid, mida tuleb ikka ette, lähtutakse neis kaitse loodud kombinatsioonidest ning eelnev väide, et oma täpsuses on seda võimalik teha malemängu ülevaadetele sarnaselt, toetub suures osas faktile, et kaitse positsioonid väljakul on küllaltki täpselt määratud. Nii üheksa kaitsja algsed positsioonid väljakul kui ka mängus joonistuvad liikumistrajektoorid on pigem sarnased malendite absoluutselt täpsele liikumisele kui näiteks jalgpallurite moodustatud liikumiskõveratele, mida kujundaval algsel taktikalisel skeemil, olgu selleks näiteks 4-4-2, on pigem markeeriv iseloom.
Nii tähistatakse kaitsva võistkonna positsioone.
Praegusel juhul pole oluline lahti seletada iga positsiooni konkreetseid ülesandeid, hetkel piisab teadmisest, et pitcher on viskaja, catcher püüdja, first base, second base ja third base vastavalt esimese, teise ja kolmanda pesa kaitsjad, shortstop n-ö vabakaitsja ning ülejäänud kolm tagaväljakaitsjad, kelle ülesandeks on katta kogu ülejäänud väljak.
Küll aga tuleb siin püstitatud teema raames tähelepanu pöörata igale positsioonile antud numbrile. Need numbrid pole suvalised - pitcher on alati 1, catcher 2 jne, nendega tähistatakse ainult positsioone (need pole seotud konkreetse mängija särginumbriga) ning nende kaudu on võimalik väljakul toimunut kirjalikus vormis küllaltki täpselt edasi anda.
Teeme seda lihtsa ja küllaltki sageli ette tuleva näite abil: „Mängija X visati esimeses voorus välja 6-3." Otsese informatsiooni kohaselt tähendab see seda, et nr 6 ehk shortstop viskas mängija X poolt löödud palli nr 3-le ehk esimese pesa valvurile: 6-3 ning ründaja on välja visatud. Kui aga selle lühikese lause taga olevat infot eraldiseisvate tükkidena esitleda, siis võiks jõuda järgneva tulemuseni: 1) mängija X suutis tema suunas visatud palli tabada, 2) väljakule tagasi lennanud pall möödus viskajast tema paremalt küljelt ja, 3) põrkas vähemalt korra maha, 4) palli püüdis shortstop, kes 5) viskas selle esimeses pesas olevale kaitsjale, kes 6) vähemalt ühe jalaga pesal seistes selle püüdis, 7) jõudes teha seda enne, kui mängija X sinna joosta jõudis.
Pesapallimängu üks kõige klassikalisemaid kaitsekombinatsioone 6-3 naiste mängu näitel.
Nüüd oleks vist mõistlik rõhutada, et pesapalli mänguülevaadete täpsuse all ei pea ma silmas mitte lihtsalt sündmustiku kronoloogilist täpsust, vaid pigem kirjalikult esitatud ülevaadete võimet toimunut visualiseerida. Ma usun, et isegi need lugejad, kes oma elus mitte ühtegi mängu näinud pole, suudavad siinsete näpunäidete ja viidatud joonise põhjal kirjeldatud olukorda küllaltki realistlikult ette kujutada. Ja veel. Erinevalt korvpallist ja jalgpallist (võttes aluseks artikli alguses toodud näitelause) lubab näitena toodud pesapallilause meil enam vähem täie kindlusega ette kujutada ka seda, kus asusid samal ajal kõik teised väljakul viibinud kaitsjad. Nad olid seal, kus nad on näidatud viidatud joonisel! Saame seda uskuda seepärast, et esiteks pidid nad kaitsma oma positsioone ning olukorras, kus pall nende tsooni ei jõudnud ning mitte kellelgi neist polnud vajadust teiste kaitsjate poolt vabaks jäetud positsioone katma minna, ei saanudki nad olla mujal. Selles võib kindel olla veel ka seepärast, et kogu situatsioon, alates mängija X löögi hetkest, kuni palli jõudmiseni esimesse pessa, ei saanud mitte mingil juhul kuluda üle kolme sekundi ehk teisisõnu öelduna poleks otsesesse mängutegevusse mitte kaasatud kaitsjatel lihtsalt aega oma algsetelt positsioonidelt lahkuda. Tuletan igaks petteks meelde, et kogu informatsioon, mis siin punkthaaval ja lisakommentaari abil toodud sai, on välja loetav ja visualiseeritav kokkusurutud 6-3-st.
Visualiseerimise suutlikkusel on muidugi teatavad piirid, kuna kaitsekombinatsioonid võivad osutuda hoopis keerulisemaks kui osutatud 6-3 puhul. Näitena St. Louis Cardinalsi kaitsemäng, millega visatakse välja Chicago Cubsi kaks mängijat. Positsiooninumbritest tulenevalt on tegemist 3-2-5-4-2-8-6 kombinatsiooniga ning arusaadavama vaatamise huvides olgu öeldud, et esimese mängija, enne lööki kolmandasse pessa jõudnud Cubsi mängija, lööb välja Cardinalsi kolmanda pesa valvur nr. 5. Ka võiks videot vaadates eraldi tähelepanu pöörata veel kahele seigale. Esiteks tasub tähele panna, et kombinatsioonis osaleb ka tagavälja tsenter (nr 8), mis annab vihje, et kombinatsioon ajaliselt küllaltki kaua kestis, kuna nimetatud kaitsja pesade lähistel toimetanud eesväljakaitsjatele appi oli jõudnud. Lisaks väärib osutamist ka kombinatsioonis mitte osalenud tagavälja vasakkaitsja (nr 7) tegevus, kelle käitumine (alates 17. sekundist) lubab oletada, et Cardinals on oma ülesandega peatselt edukalt lõpule jõudmas - teise pesa juurde jõudnud paremkaitsja võtab oma edasise tegevuse peatamise märgiks mütsi peas ning jääb käsi puusas võistkonnakaaslaste lõpupingutust jälgima.
Lõpetuseks veel kaks märkust. Esiteks on pesapall mäng, mida iseloomustab kohustuslike liigutuste pidev kordamine, mis võimaldab toota ühtmoodi arusaadavat ja võrreldavat kirjeldust, mille edastamiseks on enam kui saja viiekümne aasta jooksul loodud universaalne pesapallikeel. See keel lubab väljakul toimunut veelgi täpsemalt kirjeldada ning see keel saab siin leheküljel aja jooksul korduvalt teemaks võetud. Teiseks tuleb lisada, et pesapallimängu kirjaliku kirjelduse väärtus ei seisne vaid kirjelduses iseenesest, vaid see täidab ka kriitiliselt tähtsat rolli pesapalli kui kultuurinähtuse arengus Ameerika Ühendriikides. Ka selle ümber hakkame tulevikus mõtteid koondama.
Minisari. Pesapall - kirjeldatav nagu malemäng.
Pesapall - kirjeldatav nagu malemäng. 2. osa: ühe mängija tegevuskirjeldus