Mäletan, kuidas tunde või koolitusi ette valmistasin. Enam nii küll ei taha.
Mu esmane instinkt oli mõelda sisule ja sellele, mida Mina räägin ja mis järjekorras oleks loogiline ühelt teemalt teisele minna.
Võisin lausa päevi sellele protsessile kulutada, sättida slaide ja koolitusruumis ikka tunda ärevust, kas jõuan kõigega või liigun liiga kiiresti. Ja ma ei olnud enam algaja selles hetkes, aga mul polnud ka paremat lahendust. See oli tegelikult ikka retsilt väsitav! Just kognitiivselt - hoida meeles sisu, järjekorda, samal ajal jälgida aega, mõelda, kuidas juhiseid annan, märgata õppijaid, hoia aega, kui õppijad liiga palju küsisid, kuigi ma tahtsin, et nad küsisid jnejne. Enam tõesti ei taha ja õnneks enam ei peagi.
Täna ma alustan küsimusest:
1. Kui palju mul on aega?
2. Mis on oluline, et õppija teeks selle käigus?
3. Mis hetkedel ja mis infot minult üldse vaja on?
Ma ei keskendu enam sellele, mida ja mis järjekorras õpetada, vaid sellele, kuidas õppimist toetada nii, et sotsiaalne turvatunne ajas kasvaks, õppijad saaksid koostöiselt tegutseda rohkem ja mina väsiks vähem. Tegelikult mõtlen enese säästmisele isegi palju rohkem - kuidas teha nii, et mina väsiksin vähem? Sest just see küsimus aitab mul tegelikult leida kenasti üles selle, kuidas õppijad saavad tegutseda rohkem (mõelda rohkem ja tegutseda koostöiselt rohkem).
KES TEEB? saigi Klotsitehnika võtmeküsimuseks ja see toob koheselt nähtavale selle, milline on õppimise ja õpetamise osakaal tunnis, seminaris või koolitusel. Kui õpetaja või koolitaja täidab enamuse ajast enda värviga, väsib ta ise ja tegelikult väsivad ka kuulajad.
Igatahes on kohe tulemas selle aasta viimane avalik Klotsitehnika koolitus. Neid ei juhtu tihti, aga kui juhtub, tasub sellest teada anda.
TULE KOOLITUSELE 🙌
Baaskoolitus läbitud? Tahad õppida meie sertifitseeritud koolitajaks? AVA SEE LINK SIIN